
Minu hea sotsiaalmeedia nõuandja ja coach Jaan on mulle ikka öelnud, et RiiSaikeli blogisse võiks uus lugu ilmuda iga kahe-kolme nädala tagant. Ja ega ta valesti ütle. Jaan on üks minu inimestest. Selline, kes mõtleb kaasa, annab nõu, vaatab turgu ja võimalusi natuke teise pilguga ning aitab mul RiiSaikelit edasi arendada. Jaan, tervitused ja suur aitäh Sulle!

Aga seekord jäin kirjutamisega päris hätta.
Istusin arvuti taha ja mõtlesin, millest siis kirjutada. Materjalidest? Taaskasutusest? Sügismoest? Trendidesse suhtumisest? Kvaliteedist? Kõigest sellest olen ju juba rääkinud. Mõtteid oli palju, aga ühtegi head algust ei tulnud. Ja siis mõtlesin, et võib-olla ei peagi seekord midagi õpetama, selgitama või tutvustama. Võib-olla võiks lihtsalt kirjutada sellest, mis mulle päriselt korda läheb. Minu inimestest. Minu tööst. Ja sellest, miks ma ikka veel iga päev RiiSaikelist nii väga vaimustun.

Minu päevad on täis RiiSaikelit
Mõnikord mõtlen, et olen üks paras multikulti-naine. 🙂
Hommikul olen turundaja. Mõtlen, kuidas meie e-poodi rohkem nähtavust tuua, mida postitada, kuidas inimesteni jõuda. Siis olen fotograaf, müüja, nõustaja, stilist, koristaja, vahel ka väike IT-spetsialist ja mõnel päeval kõike seda korraga.

Ja kusagil selle kõige keskel olen ma lihtsalt inimene, kellele väga meeldib see, mida ta teeb.
Minu tööpäevad on pikad. Vahel isegi liiga pikad. Aga selles töös on midagi, mis mind ikka ja jälle käivitab. Ma tahan õppida, areneda, katsetada. Tahan homme teha midagi paremini kui täna. Mul on ideid, mida ellu viia, ja unistusi, mille poole liikuda. Ma näen RiiSaikelil tulevikku. Ja see on päris hea tunne.
Me ei müü kõike. Ja just see ongi mõte.
See lause on mulle järjest südamelähedasemaks saanud. RiiSaikel ei ole tavaline taaskasutuspood, kuhu saab rentida boksi ja tuua müüki kõike, mis kodus üle jääb.

Meie valik on kureeritud. See tähendab, et ma mõtlen väga teadlikult, milliseid rõivaid ja aksessuaare tahan meie poes näha. Nõustan boksirentnikke, vaatan üle kaubavaliku, räägime hinnastamisest ja sellest, mis meie klienti päriselt kõnetab.

Ma tean ja tahan teada, mida ma müün.
Ja siin jõuan ühe sõnani, mis mulle viimasel ajal eriti meeldib – väärindamine. Minu jaoks tähendab see palju enamat kui kasutatud rõivale uue hinnasildi panemist.
Ma näen rõiva taga rohkem kui kangast, nööpe ja õmblusi. Ma näen materjali, lõiget, disaineri mõtet ja oskust midagi hästi teha. Mõnikord ka aastatepikkust ajalugu. Ja loomulikult võimalust, et keegi võiks seda eset veel kaua armastusega kanda. See ei tähenda sugugi, et igal esemel peaks olema tuntud luksusbrändi silt. Mõni vähemtuntud tootja teeb suurepäraseid rõivaid. Mõni lihtne villane mantel võib olla palju väärtuslikum kui mõni kallis, aga kehvasti tehtud moekaup.

Oluline on materjal, tegumood, kvaliteet ja see, kuidas ese on ajale vastu pidanud. On brände, materjale ja rõivaloojaid, kelle loomingut tasub hoida. Mitte sellepärast, et see oleks kallis, vaid sellepärast, et see on hästi tehtud. Ja hästi tehtud asjad väärivad pikemat elu.
Ma usun, et just selles peitubki RiiSaikeli erilisus. Mitte ainult kaubavalikus, vaid suhtumises. Ma ei taha olla pealiskaudne. Tahan tunda oma kliente, kuulata neid, osata soovitada ja vahel ka ausalt öelda, kui mõni ese meie valikusse ei sobi. RiiSaikelit võib proovida järele teha. Võib kasutada sarnast müügimudelit, kujundada poe samamoodi või pakkuda samu teenuseid. Aga seda tunnet, mis sünnib inimeste, kogemuste ja igapäevase pühendumise koosmõjul, ei saa lihtsalt kopeerida.

Kui head inimesed on Sinu ümber
Mida aeg edasi, seda rohkem saan aru, kui oluline on see, kellega koos oma päevi veedad. Mul on vedanud.
Mul on inimesed, kes usuvad RiiSaikelisse. Minu meeskond, kes märkab, hoolib ja teeb iga päev oma tööd südamega. Meie boksirentnikud, kes usaldavad meile oma kvaliteetsed esemed. Kliendid, kes tulevad tagasi, räägivad oma lugusid, jagavad rõõmu leidudest ja vahel astuvad lihtsalt läbi, et tere öelda.

Ja muidugi minu pere, kes elab kogu sellele RiiSaikeli maailmale kaasa. Kes näeb ka neid päevi, kui energiat on vähem, mõni asi ei õnnestu või mõtted ei anna õhtulgi rahu.

On väga hea tunne, kui Sinu ümber on Sinu inimesed. Need, kellega saad rõõmustada väikeste võitude üle. Kellelt saad küsida nõu. Kes ütlevad vahel ausalt, et mõni idee ei ole üldse hea. Ja kes on olemas ka siis, kui kõik ei lähe päris plaani järgi. Ma arvan, et ükski ettevõte ei kasva ainult oma omaniku tahtmisest. Ta kasvab koos inimestega, kes sellesse midagi endast annavad. Ja selle eest olen ma päriselt tänulik.
Sügis teeb minuga midagi
Ja siis on veel sügis. Minu lemmikaastaaeg.
Ma armastan sügise värve, kihilisust, erinevaid materjale ja seda, kuidas inimesed hakkavad jälle oma garderoobile teise pilguga vaatama. Vill, kašmiir, nahk, siid, pehmed kudumid, hästi istuvad mantlid. Nii palju võimalusi midagi kokku sobitada, proovida ja avastada.

Aga sügises on minu jaoks midagi enamat kui rõivad. Mulle tundub, et inimeste energia muutub. Minu oma kindlasti. Suve mõnusast kulgemisest saab jälle tegutsemistahe. Tekib soov midagi uut teha, ümber korraldada, katsetada. Loovus justkui ärkab. Ja mulle meeldib see väga.
Võib-olla ongi üks suurimaid õnnestumisi elus see, kui saad teha tööd, mis Sind päriselt kirgastab. Mitte nii, et iga päev oleks lihtne või kõik alati õnnestuks. Kaugel sellest. Aga et Sul oleks hommikul põhjus rõõmuga alustada. Ja õhtul tunne, et tänasel päeval oli mõte.
Nii et Jaan, seekord tuli blogilugu hoopis teistsugune, kui alguses plaanisin. Ei kirjutanud ma trendidest ega sügismantlitest. Ei andnud nõu, kuidas kvaliteetset kašmiiri ära tunda või mida sel hooajal kanda.
Kirjutasin lihtsalt sellest, mis mulle korda läheb. Ja avastasin, et kui alguses tundus, et pole millestki kirjutada, siis tegelikult oleks rääkida veel nii palju.
Sest RiiSaikel ei ole minu jaoks lihtsalt pood. See on inimesed, väärtused, igapäevane õppimine ja rõõm sellest, et saan teha midagi, millesse päriselt usun.
Ja kui minu ümber on minu inimesed, siis on kõik see tegemine veel palju väärtuslikum.
PS Fotod selle blogi jaoks tegi MINU INIMENE, Laura Oks, aitäh Sulle 💛
Riia Aigro RiiSaikeli looja ja süda
